EESTI
1892 – Tartus algas Eesti karskusseltside esimene kongress, mis kestis 16. jaanuarini (uue kalendri järgi). Karskusliikumise juhiks sai Ado Grenzstein.
1920 – Helsingis leidis aset 22. jaanuarini kestnud Balti riikide IV konverents.
1931 – allkirjastati Eesti-Leedu kaubandusleping, mis tõi kaasa kahe riigi suhete soojenemise.
1941 – Nõukogude Liidu valitsuse käsul natsionaliseeriti Eesti pankades hoiused.
1953 – USAs hakkas ilmuma ajakiri Eesti Male.
1959 – toimus üleliiduline rahvaloendus. Eestis elas 1 196 791 inimest, neist oli eestlasi 892 653 (74.59%), venelasi 240 227 (20,07%), soomlasi 16 699, ukrainlasi 15 769 (1,32%),valgevenelasi 10 930 (0,91%), juute 5436 (0,45%) ja lätlasi 2888 (0,24%).
1970 – toimus üleliiduline rahvaloendus. Eestis elas 1 356 076 inimest, neist oli eestlasi 925 157 (68,22%), venelasi 334 620 (24,68%), ukrainlasi 28 620 (2,11%), valgevenelasi 18 732 (1,38%), soomlasi 18 537 (1,37%), juute 5288 (0,39%) ja lätlasi 3286 (0,24%).
1991 – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ratifitseeris 12. jaanuaril sõlmitud Eesti Vabariigi ja Vene NFSV poliitilise lepingu.
1991 – Toompeal toimus nõukogudemeelsete miiting.
1992 – asutati Eesti Akadeemiline Spordiliit (EASL).
1996 – Tallinna Pedagoogikaülikooli juhtkond süüdistas kooli endist rektorit Talis Bachmanni 3,2 miljoni krooni raiskamises.
2001 – Tartu Raekoja platsile kogunes mitu tuhat üliõpilast, kes nõudsid reisirongiliikluse säilimist ja bussipiletite hindade langust.
2011 – 2011. aasta Eesti rahareform: Eestis lõppes 14. jaanuaril Eesti krooni ja euro paralleelkäive. 15. jaanuarist sai ainsaks maksevahendiks euro.
MAAILM
588 eKr – Babüloonia kuningas Nebukadnetsar II asus piirama Jeruusalemma.
532 – Konstantinoopolis puhkes Nika ülestõus keiser Justinianus I vastu. Süüdati palju hooneid, sealhulgas Suur palee ja Hagia Sophia.
1535 – Inglismaa kuningas Henry VIII võttis endale riigi kõrgeima kirikupea tiitli.
1559 – Elizabeth I krooniti Inglismaa ja Iirimaa kuningannaks.
1582 – Moskva tsaaririik ja Poola-Leedu sõlmisid Jam-Zapolski rahulepingu, mida vahendas paavst Gregorius XIII. Lepingu tagajärjel kaotas Venemaa juurdepääsu Läänemerele.
1649 – Fronde’i puhkemise järel lahkus Prantsuse õukond Pariisist.
1759 – avati Briti Muuseum.
1822 – Kreeka kuulutas end iseseisvaks. Esimeseks presidendiks sai Alexandros Mavrokordatos.
1877 – Budapesti kokkuleppega leppisid Austria-Ungari ja Venemaa kokku mõjupiirkondades Balkanil. Austria-Ungari kinnitas, et jääb Vene-Türgi sõja puhkemisel neutraalseks.
1885 – Wilson Bentley tegi esimesed fotod lumehelvestest.
1896 – Pariisis asutati esimene autorendifirma.
1910 – Prantsuse Kongo reorganiseeriti Prantsuse Ekvatoriaal-Aafrikaks.
1919 – Poola Vabariigi peaministriks sai Ignacy Jan Paderewski.
1922 – moodustati Iiri Vaba Riik Briti dominiooni staatuses, Vaba Riiki juhtis Michael Collins.
1943 – Teine maailmasõda: Jaapani sõjavägi taandus Vaikse ookeani Guadalcanali saarelt.
1959 – toimus üleliiduline rahvaloendus. Nõukogude Liidus elas 208 826 650 inimest, neist oli venelasi 114 113 579 (54,65%).
1970 – toimus üleliiduline rahvaloendus. Nõukogude Liidus elas 241 720 134 inimest, neist oli venelasi 129 015 140 (53,37%).
1966 – Rio de Janeiros toimus üleujutus, kus hukkus üle 400 inimese.
1970 – Biafra kinnitas veel kord oma alistumist, lõppes Nigeeria kodusõda.
1972 – Taani kuningannaks sai Margrethe II.
1986 – Lesothos toimus sõjaväeline riigipööre.
1989 – Tšehhoslovakkia politsei summutas üle 2000 osavõtjaga meeleavalduse.
1990 – Bulgaaria parlament tühistas kommunistliku partei võimumonopoli.
1992 – Sloveenia ja Horvaatia iseseisvust tunnustas Euroopa Ühendus.
1993 – Itaalia maffiaboss Salvatore Riina arreteeriti Sitsiilias. Ta oli olnud tagaotsitav juba 30 aastat.
1996 – Kreeka peaminister Andréas Papandréou astus tagasi.
2001 – tegevust alustas vaba võrguentsüklopeedia Wikipedia.
2011 – Lõuna-Sudaanis lõppes iseseisvusreferendum. 99% osalenutest hääletas iseseisvuse poolt.
Allikas: Wikipedia
Teised kuupäevad
Täna ajaloos
 | Telli pilt pildipangast failina või väljatrükitult. Fotod loodusest, asulatest ja hoonetest. Samuti makrofotod ja drooniga tehtud pildid. |
 Aidu karjäär  Tallinna Manhattan  Vabaõhumuuseum | |
| Vaata kõiki pilte » | |
